Author: marekv

Kärsu Metskond

Kohal: Väino Lill, Kert Jefimov, Avo Tursk, Kuido Jänes, Peeter Paisuots.

Päevakorras

1. Metskitsejaht.

Jahindusnõukogu poolt on TJS-le senisele 55 küttimislimiidile juurde määratud 10, st kokku tuleb küttida 65 metskitse. Hetkeseisuga on hooaja jooksul kütitud kokku 9 isendit, mis selgelt viitab, et hooaja lõpuks 65 küttida ei ole realistlik. Anname jahiseltsina muidugi endast parima ja kütime palju võimalik, kuid kui looma sellises külluses meie maadel ei ole, siis juhatus ei leia, et peaks seltsi liikmeid hakkama normi täitmiseks erilistele pingutustele sundima või kollektiivselt tapatalguid korraldama.

2. Metsseajaht.

Küttimislimiidiks on määratud 30. Seni on kogu suve jooksul kütitud 3 metssiga. Kokku 30 metssea küttimine, sarnaselt metskitse olukorraga, väga tõenäoline ei ole. Huntide asurkondade suurused ja tegevuse aktiivsus TJS jahimaadel ja lähiümbruses on märkimisväärsed ja mõjutavad oluliselt nende saakloomade arvukust. Ka sellega asjaoluga tuleb meil siin piirkonnas arvestada.

3. Põdrajaht.

10 isendit on limiit, + – 20% . 3-4 neist võiks müüa.

Sooline vahekord küttimisel on 3 pulli, 3 lehma, 4 vasikat.

4. Hirvejaht.

17 isendit on limiit, + – 20%. Tundub realiseeritav. Jätkame nö 500.- reegli st pullide küttimisel jätkame kokku lepitud valiklaskmise reegli järgimist.

5. TJS poolt kevadel üldkoosolekul hääletatud ja kokku lepitud Ukraina toetuseks mõeldud 2000.- kanname üle Slava Ukaraini MTÜ-le.

6. Metssigade lisasöötmisest.

Tasub mõelda, kas alustada taas lisasöötmisega. Kui seda teha, siis tuleb arvestada neile kehtivate nõuetega (söödakoguse piirang 5 kg ööpäevas) ja söödakoht registreerida Keskkonnaametis. Kes plaanib söötma hakata, peab Väinole teada andma ja registreerime söödakohad.

Juhatas: Väino Lill                                         Protokollis: Peeter Paisuots

2022 aasta toimus jahiseltsi üldkoosolek 21. mail Kase talus Tihemetsas.

Osales 20 seltsi liiget (+ 2 volikirjaga).

Päevakord

Jahiseltsi juhatuse aruanne 2021. MA kohta

Revidendi aruanne 2021. MA kohta

MA aruande kinnitamine

Jahipiirkonna kasutusõigused

Informatsioon ja küsimused

Päevakorra kinnitamine: Kõik poolt

1. Jahiseltsi juhatuse aruanne

Kütitud ulukid:

Põder 10 (4+3+3)

Hirv 20 (7+6+7)

Metskits 55

Metssiga 21

Rebane 2

Kährik 70

Mäger 1

Kobras 15

Jms

Loendusandmed:

Põder 24 (pabulate alusel 29)

Punahirve 40

Metskits 160

Metsiga 16

Karu 1

Hunt 3

Ilves 3

EJS-is olnud koosolekul räägiti, et põdra arvukus on alla läinud ja soovitatakse vähem põtru lasta. Meie hinnangul oleme jahiseltsina sellele juba varasemalt reageerinud.

Meil on pabulaloenduse põhjal kerge tõus.

Läinud aastal jäi kaks korda rohkem metskitsi auto alla kui aasta varem.

Sigu on, erilist muutust ei ole täheldatud. Kütitud sai veidi vähem kui soovinuks.

Olukord kobrastega on kontrolli all.

Kährikuid tundus palju, aga kütitud said samuti palju. Samuti on leitud ilma väliste vigastusteta surnud kährikuid – kahtlustatakse koerte katku.

Üks põder jäi auto alla.

Jahiseltsis 38 liiget

Ülevaade söödapõldudest – Kert Jefimovile tänu, tema neid harib.

Ehitasime 1 kõrgistme Laastepera põllu peale.

Remonditud sai samuti mõned.

Selleks aastaks on materjal varutud, aga tegemisel osales ainult neli liiget.

2021. aasta Saarde kaitsepäev toimus augustis. Ühel alal ei osaletud.

Saavutati meeskondlikult 3. koht.

Käesoleval aastal toimus kaitsepäev mai alguses.

Sügisel oktoobris toimus ka maaomanike jaht.

Jaanuari lõpus toimus koos koostööpartneritega hirvejaht

Toimus kokku 12 ühisjahti

Jahipiirkonna kasutusõigus on pikendatud järgmiseks 10ks aastaks.

Kodulehel on olemas hulgaliselt kvaliteetset fotomaterjali.

Tekstiliselt ei hoita kodulehte liiga aktuaalsena. Vajalik info saadetakse e-maili teel.

Läinud aastal külastasid meid kaks gruppi jahituriste välismaalt.

2.     2. Revidendi aruanne

Sularaha 500,24 EUR

Pangas umbes 28459,12 EUR

Tulud 9600 EUR

Kulud 5600 EUR

3994 EURiga plussis

Jahiturism oli suurem kui varasem aasta, suurim tulu jahisaaduste müük.

Kokkuvõtvalt olime kasumis.

Tegevus oli sihipärane.

Dokumentaalne kajastamine hea ja rahuldab jahiseltsi vajadusi.

3.     3. Majandusaasta aruande kinnitamine

Hinnang majandusaastale: HEA

Kinnitamise hääletus – kõik poolt

4.     4. Jahipiirkonna kasutusõigused

KKA 06.12.2021.a. käskkirjaga pikendati meie jahipiirkonna kasutusõigust kümneks aastaks.

Praeguseks on kasutusõiguste pikendamine peatatud. Teema on segane ja hetkel pole teada, kuidas asi edasi läheb. Meie aga vähemalt hetkel ei pea muretsema, sest kõigi eelduste kohaselt juba pikendatud õigusi ei tühistata.

5.     5. Informatsioon ja küsimused

Jahitrofeede

Ivo Arumäe  – kuldmedal hundikolju eest

Avo Tursk –  sokusarvede eest hõbemedali

Raivo Mogilnõi – kaks hõbemedali sokusarvede eest

Anti Antropov – kaks pronksmedalit  (hirv ja sokk)

Jaan Schults – pronks metsseakihvade eest

Kaido Pikkur – hundikolju pronks ja seakihvad kuld (aasta varasemad)

Väikeuluki load on olemas digitaalselt

EJS-iga kokkulepe, et elektroonilisi suuruluki lubasid välja anda – kes soovib saada digitaalset saab selle ja kes soovib paberil saab paberil

Küsiti kuidas vaatluseid märkida – hetkel ei osatud vastata, aga lubati uurida.

Toetasime Ukrainat, pool viimase hirvejahi lihast, mis oli Adaveres hoiul, annetasime konservide kujul neile.

Kui kellegil on häid ideid, kuidas saaksime neid veel toetada, siis andke teada.

8-10. juuli Toosikannul toimub EJS kokkutulek.

Riihimäkil, Soomes toimub 9-11. juunil jahindusmess – huvilised on oodatud.

Sinna läheb ka EJS, kes korraldab ühepäevast külastust.

Laskekatse kuupäev 26. august

Jahikantsli ehituse kuupäev on 27. august

Ettepanek Ukrainat toetada rahaliselt 2000 EURiga ja juhatus otsustab kuhu ja kuidas.

Hääletus – kõik poolt.

Koosoleku ametliku osa lõpp kell 17:18.

Juhatuse koosoleku protokoll                                 

14.03.2022  Kärsu Metskond 

Kohal: Väino Lill, Avo Tursk, Gert Jefimov,

Kuido Jänes, Peeter Paisuots.

Päevakorras:

1. Kokkuvõte 2021/2022 jahihooajast.

Kütitud: põder – 10, punahirv – 20, metssiga – 21, metskits – 55, rebane – 2, kährik – 70, mäger – 1, kobras – 15, hallvares – 2, rabahani – 5, suur-laukhani – 2, piilpart – 1, sõtkas – 2

2. Kokkuvõte 2021 majandusaasta tulemustest.

Tulud – 9683 €, kulud – 5688 €, kasum – 3995 €.

Raha aasta lõpu seisuga kokku – 28 050 €.

See on piisav jahiseltsi edaspidiseks majandamiseks.

3. Ulukiloendus 2022.a.

Juhatuse poolt jahindusstatistilisse aruandesse esitatud ulukite loenduse arvud:

Põder – 24, punahirv – 40, metskits – 160, metssiga – 16, karu – 1, hunt – 3, ilves – 3.

4. Tihemetsa Jahiseltsi üldkoosolekust.

Juhatus otsustas jahiseltsi üldkoosoleku ajaks 21.05.2022.a. Koht otsustatakse jooksvalt kas Tihemetsas või Kärsus.

5. Muud küsimused.

I Juhatus kinnitas juba varem e-maili kaudu tehtud otsuse, et viimasel ühisjahil saadud hirve lihast 50 % läheb konservideks ja Ukraina abistamiseks.

II Vajalik ehitada kevad-suvisel ajal üks uus jahikantsel ja remontida vanu vastavalt vajadusele. Selleks tuleb lume sulades teha ühel päeval metsas ehituseks vajalikud latid. Aeg otsustatakse jooksvalt lume vähenedes.

III Võtame vastu Soome jahikülalised kevadisele koprajahile.

Juhatas: Väino Lill

Protokollis: Peeter Paisuots

Kõik sai alguse möödunud laupäevase hirvejahi lõpust, kui lepiti kokku, et järgmise värske sadanud lumega minnakse kindlasti hunte luurama. Meest sõnast härga sarvist…
 Esmaspäeva varahommikul kuulsin metskonna plekkkatuselt tuttavat potsatust ja mõtlesin endamisi, et ongi vist lumi maas. Kui püksid jalga ajasin ja välja vaatasin, siis oli pilt selge, lumi mis lumi. Läksin kell 8 kontorisse tööle ja väga tõsiselt jahi peale ei mõelnud, ikkagi esmaspäeva hommik. Aga siis tuli kell 8.38 Kuido telefonikõne küsimusega, kas keegi täna hundiluuret ka metsas teeb. Ütlesin talle, et mina küll ei tea. Helistasin siis mõnele jahimehele ja sain vastuseks, et olen väheke sogane, kes siis esmaspäeva hommikul jahile läheb.
 Ilmselt arvati, et olen laupäeva õhtust veel purjus… Aga süda ei andnud rahu ja umbes veerand üksteist panin autole hääled sisse ja sõitsin Tokmani ringile kontrollreidi tegema. Sealt ei avastanud ma mitte s-ugi. Seejärel võtsin suuna raudteele, kus “kurjategijaid” kõige tihemini näha on. Kõigepealt tulid vastu hirvepulli jäljed ja siis ka põdra perekonna edasi-tagasi tagasi jäljed. Veidi enne Virga oja ristumist raudteega avastasin midagi, mida olin oodanud. Hunt mis hunt, suunaga üle uue langi nurga “karupoja” kvartali vääriselupaika. Rohkem jälgi enne puusilla sihti raudteelt ei avastanud. Nüüd oli tarvis lipata üks kvartalivahe mööda Sanga looduskaitseala piiri kuni kivist kvartalipostini, kuhu juba autoga olin enne sõitnud. Pärast 500 meetrist sörki oli selge, et hunt on sees. Aga et kõik oleks 200 % kindel, siis kordasin luuret uuesti kogu ulatuses üle. Luure käigus kuulutasin kell 10.45 välja häireolukorra ja helistasin Kristole ning Kuidole, kes asusid karistussalklasi üle maakonna kokku otsima. Kiiruga kihutasin ka ise tuhat-nelja koju püssi järele, sest kes siis töö ajal püssiga ringi kondab. Kogunemise kohaks sai määratud nagu kord ja kohus Punapargi Vabadussõja monument kell 12.00. Enne mind oli juba pool polku kohal ja kiirelt kogusin jahinimekirjale allkirjad. Esimesed karistussalklased asusid lipuliinidega teele täpselt 12.00, aga Pärnu poolt oli lisa tulemas. Töö käis neljas brigaadis ja orienteeruvalt kell 13.00 oli 4,7 km lippe veetud ja üles pandud. Nüüd tekkis esimene probleem, kes see loll on, kes sellise lörtsi ja vihmaga hundile metsa jälgi pidi järgi läheb. Ei jäänud muud üle, kui võtsin ise jalad selga ja asusin hundi jälile. Aga oh häda, hunt ületas üsna varsti üleujutatud Virga oja mahalangenud puud pidi, mis üsna mäda. Eluga riskides ja Kaido abiga ületasin ka sama puu ning jõudsin vääriselupaika. Midagi hullemat annab ette kujutada, aga läbi ma pugesin. Ilmselt noor hundikutsikas ei osanud oodata, et minusugune penskar sellisest põrgust läbi pääseb, aga näe pääses. Aga üsna pea oli uus ja veel suurem jama lahti, sest “karupoja” kuusikus polnud lumest enam haisugi järgi. Proovisin vasakult ja proovisin paremalt, aga ei midagi. Siis otsustasin, nüüd tuleb avada tuli. Esimese paugu peale ei kippu ega kõppu. Teine katse läks veidi aia taha, sest sileda raua asemel läks vintraud lahti, aga kõmakas oli selle eest juba vägevam. Ilmselt äratas juba ka hundi üles. Vahepeal olin indiaanlase oskusi mängu pannes avastanud uuesti ka hundi jäljed ja ajasin neid vaikselt edasi. Igaks juhuks panin ühe paugu õhku veel. Ja üsna varsti tuli vahesihilt info, et hunt pani pea kuusikust välja, aga keeras jahimehe peale kohe tagasi. Nüüd oli minu süda rahul, et polnud luure käigus hundi jälgi maha maganud, nagu seda ikka hundijahtides ette tuleb. Õige pea nägi teine külalisjahimees hunti sama sihti ületamas ja raudtee poole liikumas. Nüüd oli raadio eeter kõva kisa täis, nii, et juurde enam midagi ei mahtunud. Andsin kõva käsu vait olla. Ja siis üsna varsti kostus raudteelt kõmm-kõmm ja veelkord kõmm. Mõne sekundi pärast kostus raadios Eero hääl, et see hunt enam Tihemetsa meeste koeri ei söö! Kell oli 13.46.
 Tunnustasin kõiki hea töö eest. Andsin kõikidele brigaadidele korralduse lipuliinide kokkukerimisega kohe alustada, sest ise olin selleks hetkeks juba läbimärg. Raudteele Eero juurde välja jõudes uurisin, kui kaugelt ta ka tule avas. Minu silma järgi võis see küll 40-50 meetrit olla, aga oli lasknud volframhaavlitega, sest need pidid valusaamad olema (ei tea öelda, sest pole ise proovida saanud). Igatahes oli emane ja kergelt kärnas hundikutsikas raudtee peal maas ja hundiaju läbi. Lippude kerimisega saime ühele poole ca kell 14.30 ja sai jahi lõppenuks kuulutada. Töö kiire ja korralik!
 Kogunesime taaskord Vabadussõja kivi juures, et ajaloo tarvis foto ka jäädvustada. Lõpetuseks tassis õnnelik kütt oma autost välja piraka Jägermeistri pudeli ja tunnustas, et talle hakkab Tihemetsa meeste jaht üha rohkem meeldima. Varsti sõitsid kõik jahimehed kaine peaga tuldud teed tagasi, kes tööle, kes koju.

Edaspidise eduka hundijahi huvides peaks Tihemetsa Jahiselts kaaluma varianti, et osta Pärnu linnalt ära kasutusest väljas olev PAUH häiresüsteem. Siis saaks kõiki seltsi jahimehi Tihemetsast kuni Tallinnani kiirelt jahist teadustada…
Väino

Koprajaht

Lugu algas sellega, et vesi Virga ojal oli sedavõrd üles paisutatud, et Sanga põldudelt vesi enam õieti ära ei läinudki.
Maantee ja puusilla vahelisel lõigul olid sõbrad koprad tublit tööd teinud. Kokku 6-7 erineva suurusega koprapaisu ja kolm pesakuhilat ehitanud.
Maanteepoolsed tammid tõsteti metsaveoga augusti keskel maha ja suurem vesi läks alla. Pesakuhilad jäid paisuvee taha. Võtsime plaani teha koprajaht koertega.

Appi sai kutsutud koprakütt Raivo Mätlik oma saksajahiterjer Britaga. Raivo on Tori jahimees, kes käib üle Vabariigi oma koeraga koprajahtidel abis. Ta osales oma koeraga ka Ohota i Rõbalka jahisaates, näitamas kuidas koprajaht käib.

31. augusti hommikul tõstis Pikkur Juhan metsaveoga alles jäänud tammid eest ära. Suured tänud selle eest veelkord. Peale paari tunnist ootamist saimegi asja kallale asuda. Kuna veetase ojas oli sedavõrd kõrge, et kaldaurgude avad olid vee all. Siis esimeseks võtsime käsile ülesvoolu olevad kuhilad.  Kahvamehed panid enamus uruaugud kinni ja 2 püssimeest jäid külgedele oja valvama. Koer hakkas tööle. Nii kui Brita pea kuhilasse saanud oli läks kisa lahti ja hetkega löödi 1 suur kobras kuhilast välja. Otse Raivo ette muda sisse, kus tal õnnestus ka koheselt kobras tabada. Kopraks igavene jurakas emaloom.  Brita toimetas veel tükk aega kuhilas ja ajas veel ühe välja, aga kahvameestel ei õnnestunud see hetk seda elukat kinni nabida. Sellel pesal oli  palju väljapääse. Tundus, et läks ülesvoolu järgmisse kuhilasse. Koer liikus mööda vett ülesvoolu, ninaga õhust lõhna vedades.

Koer ees, mehed järgi, läksime teise kuhila kallale. Sellel kuhilal saime kõik väljapääsud, peale ühe, kahvadega kinni. Mõne hetkega löödi üks suurem liikuma. Kobras käis mitmed korrad, vabaks jäänud august, meeste seljataga ja lõpuks ujus kahva sisse. Suure rapsimisega pääses ta Jaani kahvast plehku, tagasi urgudesse.  Vahepeal õnnestus püssimehel, Väinol, tabada kõrvalkanalist üks koprakutsikas.
Brita tegi endiselt tööd suurega ja lõi ta uuesti liikuma. Kobras käis kõikide kahvade juurest läbi ja lõpuks sattus uuesti Jaani kahva. Seekord ta ei pääsenud.  Toimetasime selle kuhila kallal veel jupp aega, aga rohkem kopraid seal ei olnud. Jäi kahtlu,s et üks pääses allavoolu põgenema.

Järgi oli veel jäänud üks pesa, miis vaja ära kontrollida. Mööda ojakallast, allavoolu, kuhila poole kõndides, võttis Brita lõhna ja näitas kätte koha, kus eeldatavasti  oli kobras kaldauru sees. Uruava oli vee all. Saime sinna kuidagi kahva ette. Veidi aja pärast ujuski kobras sellest samast uruavast välja, käis jalge vahelt läbi ja hakkas  mööda oja ülesvoolu ujuma. Mullirada järel. Välkkiirete jalgade ja kõige suurema kahvaga Avo, jooksis ülesvoolu ja sai kahva ette. Kobras läks kahva ja koeraomanik Raivo
vabastas kiirelt sellegi kopra piinad.

Viimase, suure pesa, kallal toimetasime veel tükk aega, aga rohkem ühtegi tabada ei õnnestunud.

Eduka jahipäeva tulemuseks siis 4 kobrast. 1 kutsikas ja 3 suurt, millest suurima kaal oli 24.5kg.
Jahist võtsid osa Raivo ja Brita, Avo, Jaan, Kaido, Kristjan, Väino.

Kirja pani

Jaan Schults

31.08.2019

11. mai 2019 toimus Aasa Puhkemajas Tihemetsa Jahiseltsi üldkoosolek.
Päevakorras olid järgmised punktid.
Tihemetsa Jahiseltsi juhatuse aruanne 2018.a kohta.

1. Revidendi aruanne Tihemetsa Jahiseltsi 2018.a. tegevuse kohta.
2. Tihemetsa Jahiseltsi 2018.a. majandusaasta aruande kinnitamine.
3. Tihemetsa Jahiseltsi liikmemaksu ja suurulukilubade hindade kinnitamine
4. Laekunud avalduste läbivaatamine.
5. Informatsioon ja küsimused.
6. Üllatusesinejaks Tõnis Korts.

Kokkuvõte lühidalt:

• Ülevaade kütitud suurulukide kohta: põtru lasti kaks vähem kui limiit, vastavalt 13/15 (kütiti/limiit), punahirvi 20/15, metssigu 8/1, metskitsi 34/38, Hunte 1/0
• 2019. aasta loendus, suurulukid: põder 23, punahirv 40, metskits 200, metsiga 8, karu 1, hunt 6, ilves 4.
• 2018. aastal rajati 3 ha rapsi söödapõldu.
• Saarde kihelkonna kaitsepäeval 26.05.2018 saavutas TJS üldarvestuses IV koha, mis oli jahiseltsidest parim.
• EJSi 38. kokkutulekul Pärlseljal osales 15 liiget perega, osalemine võistlustel oli lünklik, viktoriinis 10. koht.
• Hirve valiklaskmise koolitusel (koolitajaks Jaan Ärmus) 15.09.2018 Osales 16 liiget
• Traditsioonilisel ühisjahil maaomanikega 10.11.2018 osales 39 jahimeest ja maaomanikku.
• Üle mitmete aastate oli võimalus küttida hunti, edukas hundijaht 05.01.2019 päädis tabatud võsavillemiga, täpse käega kütt oli Kaido Pikkur. Viimati kütitud hunt TJS maadel 2012. aastal.
• Ühisjahte toimus kokku 11 korda, seda on vähem kui varem, aga selle eest olid need edukamad.
• Jahihooaja lõpetamisel 02.02.2019 Tartus VSpas osales 14 liiget kaaslastega.
• Revident Hans Maldre esitas kokkuvõtte majandusaastast ning luges jahiseltsi tegevust sihipäraseks ja jätkusuutlikuks. Majandusaasta aruande kinnitati hinnanguga „Hea“.
• Ühe olulise küsimusena arutati TJS liikmemaksude tõstmist. Liikmemaks on alates aastast 2006 püsinud muutumatuna, 32 eurot ja pensionäridele 16 eurot. Juhatus tegi ettepaneku tõsta liikmemaks 50 eurole, pensionäridele 25 eurot. Konstruktiivse arutelu võeti kokku hääletusel, kus otsustati: määrata liikmemaksuks alates 2020. aastast 50 EURi (25 EURi pensionäridele – pensionär alates 65. eluaastast, õpilased ja üliõpilased 25 EURi). Hääletus lõppes tulemusega:  poolt 27 / erapooletu 1 / vastu 0.
• Ulukilubade hindu ei muuta ei otsustatud.
• EJS tegevjuht Tõnis Korts rääkis jahinduse üldisest seisust Eestis, Euroopas ja kaugemal maailmas.

EJS kodulehelt:

11. mail toimus Pärnumaal Tihemetsa jahiseltsi üldkoosolek. Tehti kokkuvõtteid möödunud aastast ja plaane uueks aastaks.

Ülevaate seltsi tegevusest tegi seltsi juhatuse esimees Väino Lill. Aasta oli teguderohke ja ka majanduslikus mõttes saadi hästi hakkama. Liikmed olid tulemustega rahul ja hindasid seltsi tegevust kõrgelt.

Külla oli kutsutud ka EJSi tegevjuht Tõnis Korts, kes rääkis jahinduse päevakajalistest teemadest. Seltsi liikmetel oli hulgaliselt küsimusi, sh metskitsejahi pikendamise eetilisest küljest, seakatkust, metskitsede küttimisvajadusest jms. 

Tihemetsa Jahiselts on mittetulundusühing, mis ühendab endas ühiste jahinduslike ja loodusesõbralike huvidega inimesi – jahimehi. Jahiselts on asutatud 8. juunil 1990. a.

Selts tegutseb Pärnu maakonnas Saarde vallas ja siia kuuluvad põhiliselt Tihemetsa jahipiirkonna territooriumil või lähiümbruses elavad jahimehed. Hetkel kuulub Tihemetsa Jahiseltsi 39 liiget. Seltsi tegevus rajaneb tema liikmete initsiatiivil ja ühiskondlikul tegevusel.

Tihemetsa Jahiselts omab jahipiirkonna kasutusõiguse luba, mis annab õiguse ulukifondi majandamiseks ja kasutamiseks 9130 ha suurusel alal vastavalt kehtivale seadusandlusele. Liikmete ühiseks eesmärgiks on võimalikult liigirikka ulukifondi säilitamine nii Tihemetsas kui ka kogu Eestis.

017/2018 hooaja kalenderplaan

• Aasta lõpetamine toimus 14.-15. 01. 2017 Rakvere Aqva SPA-s
• Viimane ühisjaht ja hooaja lõpetamine 28.01.2017
• Aastamaksu tasumine, jahiloa väljavahetamine 01.-10.märts 2017
• Pabulaloendus  aprill 2017
• Toidukoolitus Aasa puhkemajas 13.05.2017 kell 10.00
• Jahiseltsi üldkoosolek Aasa puhkemajas 13.05.2017 kell 16.00
• Saarde Kihelkonna Kaitsepäev koos laskevõistlustega Lauril 20.05.2017
• Söödapõldude rajamine mai-juuni 2017
• EJS kokkutulek 7.-9. juuli 2017 Raplamaal Toosikannus.
• Kõrgistmete, soolakute ehitus ja parandamine ning metsaonni katuse vahetus aprill-september 2017
• Laskeharjutused   august 2017
• Laskekatsed  august 2017
• Seltsi traditsiooniline spaa üritus on seekord plaanis korraldada peale jahihooaega, 17. veebruaril 2018,  tuttavas kohas Pärnus, Estonia Resort and Spaas.

2. detsembri jahil küttis Anti põdravasika, mis lõpetas selleks hooajaks põdrajahi. Kuido oli samuti täpse käega ning tema tabatud hirvelehm lõpetas selle jahipäeva. Käesoleva hooajal heaks traditsiooniks on saanud kohe peale jahti maksa praadimine. Nii ka seekord maitses Anti ja Martini preatud maks üli hästi. 

TJS esimees Väino Lille autasustati Metsise vapimärgiga.

25. novembril toimus Viljandis Ugala teatris Eesti Jahimeeste Seltsi 50. juubeligaala. Meie seltsist võttis uhkest peost osa 12 jahimeest koos kaaslastega. Au oli istuda saalis, kus kümne väärika mehe seas, keda autasustati EJS kõrgeima autasu Metsise vapimärgiga, oli ka Tihemetsa jahiseltis esimees Väino. Igati teenitult. Hea töö Väino!

Väino Lill – jahimees üle 30 aasta. Juhtinud veerand sajandit Tihemetsa jahiseltsi. Olnud 10 aastat jahinduse õpetaja Pärnumaa kutsehariduse keskuses ja andnud noortele edasi jahindusteadmisi. Laskevõistluste organiseerija. On korraldanud ja läbi viinud kogu Eesti jaoks tähtsust omavaid kohtumisi poliitikutega, et leida lahendusi looduskaitsealadel jahinduse korraldamisele ja paljudele teistele jahindusprobleemidele. Korraldanud hulgaliselt ühisjahte, kuhu on kutsutud erinevate sihtgruppide esindajad.

Lugu sellest, kuidas loodi Eesti Jahimeeste Seltsi 18. jaanuaril 1967. aastal.
Pühendatud Eesti Jahimeestes Seltsile, kui ta Ugala teatris oma väärikat juubelit tähistas
Loodud sõprade poolt  rõõmuks ja rahulduseks, kogu tões ning vaimus

See oli sajand tagasi,
kui inimesed magasid,
Auroralt kõlas kogupauk
ja voodist kargas laps ning rauk.

Ja Vändra metsas Pärnumaal
ka üles ärkas metsavaht,
tal oli otsekohe klaar –
on lahti läinud karujaht.

Nii rääkis meile muistne jutt –
kas anekdoot või tõsijutt?
Ent olgu praegu lõpp sel lool,
kui algas revolutsioon.

Oh aegu, kombeid ammuseid
ja mundreid, tääke, kannuseid.
Kõik lõpuks meie õnneks läks,
meil oli Eesti riik ja Päts

ja jahti peeti omal maal
nii mandril, merel, Saaremaal
ning hiidlasedki kampa lõid
ja muudkui hülgeliha sõid.

Siis saabus neljakümnes aasta,
tõi üle piiri haisva saapa.
Tuul kandis siia hulga prahti,
et alustada inimjahti.

Kui jahijuhataja Stalin
siis tõstis esimese toosti,
peast segi oli läinud maailm
ja ajujahis tormi joosti.

Noh, viimaks lõppes seegi jama –
on eestlane ju söönud kama
ja kogund visadust ning rammu,
kõik oleks olnud justkui ammu.
Nii sulas vaikselt igikelts
ning loodi jahimeeste selts.

Kas mäletate aegu vaid –
neid kuldseid kuuekümnendaid,
kui rahvast hullutasid biitlid
ja mööda lõppematuid liipreid
üks rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh
ja Brežnev oli rongijuht.

Sest möödas pool on sajandit
ja enam pole majandit,
kolhoosikorda, kommunismi,
ei punalippe, leninismi –

kui lohises veel riiginöör
ja polnud aimugi, et söör
Inglismaal teeb brexiti –
siis üldse vähe seksiti,
sest seltsimeestel üks moraal –
Suur Sotsialistlik ideaal!

Te teate küll, kuis käisid asjad,
kus käisid jahil Moskva Vasjad.
Siis oli palju sarvekandjaid
ja pugejaid ning keelekandjaid.
Eks mõni teenis kannuseid
ja võttis üleannuseid.

Kui koitis päev – käpp oli maas
ja linnulaulust kaikus laas,
põder limpsis samblasuppi,
orav näris käbijuppi.
See oli päise päeva aal
pilla-palla pillerkaar.

Siis jahimeestel mõõt sai täis –
kui kaua siin see pull veel käis!
Saba meile, raha neile,
nahk ning liha riigile.
Ja mehed nõudsid seltsi –
jah, jahimeeste seltsi!

Tartus töötas Harry Ling –
suur ja avar Silmaring,
eesti jahimeeste uhkus,
mees ei teadnud, mis on puhkus.

Juhtis jahiklubi Kalev –
jahimehi koondav malev
oli liialt eestimeelne,
üldse mitte libekeelne.

Kuid tähtis on partei kontroll
ja Hipodroomist väljus troll
ning sõitis Akadeemiasse –
kateedrist hullupalatisse
on teadagi üksainus samm,
kui aitab kommunismi ramm.

Euroopas ringi käis üks tont
ja Eestis ilmus Horisont.
Kuus ja seitse aastanumbriks
kirjutati uueks mundriks.

Nüüd lõpuks haarati siis sarvist,
kuid mitte põtradel, vaid härjal.
Tol ajal mähkmed tehti marlist,
et lapsuke ei magaks märjalt.

Nii jahimeeste selts siis sündis
ja esimese vaogi kündis.
Eks oli viljakas see pinnas,
sest jaht on Eestis olnud hinnas.
Siin maal, kus rikas floora, fauna
on ikka täitnud jahipauna.

Seepärast, sõbrad, tundkem rõõmu,
tõstkem klaasid, võtkem sõõmu
punaveini terviseks
ja meie seltsi kiituseks!
Palju õnne, EJS –
Eesti Jahimeeste Selts!

Jaanus Vaiksoo

2016-2017 hooaeg.

Lõppenud on järjekordne jahihooaeg ja -aasta. Ühest küljest oli aasta ootuspärane, aga kindlasti ka mõnes mõttes omanäoline. Tõsiseks katsumuseks on osutunud võitlus SAK-iga.
Möödunud hooajal küttisime vaid ühe metssea, mis osutus katkus olevaks, aga peale selle tuli matta veel 15 surnuna leitud metssiga. See pole olnud meile just kõige meeldivam tegevus, aga paratamatus. Jahiaastal kütisime kokku 16 põtra, 29 punahirve ja 8 metskitse. Punahirvede küttimine on järjekordne rekord, sest teadaolevalt pole siinmail neid ulukeid sellisel määral iialgi elanud. Väikeulukitest küttisime aastaga 42 kährikut, 12 rebast, 2 metsnugist, 2 tuhkrut, 2 valgejänest, 8 kobrast ja 12 kaelustuvi. Jaanuarikuu lõpetasime edukalt ühise hirvejahiga külaliste osavõtul, kus tabasime 6 hirve. Laskjaid oli nii omade kui külaliste hulgast ja pauke hirvejahile kohaselt samuti palju. Jahiliste ja piltnike seas tekitas elevust ühe beeži Foresteri mutta uputamine, mis ei tahtnud ennast enam kätte anda. Õhtul tehti kokkuvõtteid möödunud jahihooajast.
12. veebruaril pidasime üle mitmekümne aasta taas ühiselt jänesejahti, mille saagiks oli 2 valgejänest. Õnnelikeks küttideks osutusid ei keegi muu kui Kuido Jänes ise ja Kaido Pikkur.
Hundi- ega ilvesejahti Tihemetsa Jahiseltsile möödunud hooajal ei olnud usaldatud. Kuhu me sellise poliitika juures välja jõuame, näitab meile lähitulevik.
Jahihooaeg on lõppenud, aga kohe kohe algamas kevadine sõraliste pabulaloendus. Seega õigel jahimehel pole kunagi igav. Jõudu meile kõigile!