Author: marekv

• 7. mail lasime Pärnu kokkadel endale kalast head paremat valmistada ning loodetavasti sai üht koma teist tarkust ka enda kõrva taha talletada.
  15. Saarde kaitsepäeval 28. mail saavutas Tihemetsa JS võistkond taaskord esikoha. Võistkonda kuulusid Väino (automaatrapp), Kuido (siledaraudne), Anti (automaat) ja Peeter (käsitulirelv).

Korraldaja palvel organiseeris Väino üritusele jahitelgi koos trofeede ja kaunite jahinaistega.

• Üldkoosolekul 28.05. kinnitati 2015.a. majandusaasta aruanne ja hinnati lõppenud aasta tulemused heaks. Jahivõimalusi jätkus kõigile, kes seda soovis.

Võeti vastu jahiseltsi uueks liikmeks Tõnu Luts.

• Soomes Riihimäkil jahimessil ja külas soomesõber Markol käisid 9-12 juunil Väino, Argo ja Peeter.
• Kuido, Anti, Jaan ja Martin võtsid kätte ja paigaldasid 12.06 nülgimisruumi uue tellitud laua. Kiitus tegijatele!
  20. juulil olime abiks kadunud mehe otsingutel. Otsingut alustati politsei eestvedamisel umbes kell 12.00. Autodega sõideti läbi kõik lähedalasuvad metsateed ca 10 km raadiuses. See kahjuks tulemusi ei andnud.

Kell 14.00 liitusid otsingugrupiga Kaitseliitlased, Tihemetsa Jahiseltsi jahimehed, MTÜ ESTSAR liikmed ja kohalikud vabatahtlikud elanikud. Ligikaudu 3 tunnise otsingu tulemusena leiti eeldatavast asupaigast tihedast metsast jahimeeste poolt kadunud Andres, kes oli hea tervise juures ja võimeline metsast välja kõndima.

Jahihooaja viimasel ja edukal jahil tabasime kokku 7 metssiga, 6 põrsast ja ühe kesiku.

Õnnelikud kütid olid Hans, Raivo, Kert, Kalju ja Anti. Positiivne on see, et kõik sead olid katkuvabad. Järelikult ei ole katk nakatanud mitte tervet metssigade populatsiooni. Jahihooajal küttisime kokku 105 metssiga, mis on viimase saja ja ilmselt tuhande aasta suurim arv. Eestis pole metssigu kunagi varem nii palju olnud. Peale nende on leitud metsast 5 surnud ja SAK-is metssiga ning veel 3 liikluses hukkunud metssiga. Seega on sigade populatsioon vähenenud 113 looma võrra. Keskkonnaameti poolt etteantud küttimislimiit oli 112. Seega on limiit täidetud! Kindlasti on metsas veel hukkunud metssigu, aga nende leidmine üsna keeruline ja juhuslik.

Põtru küttisime jahihooajal 18, punahirvesid 20. Jahindusnõukogu poolt etteantud limiidid olid vastavalt 19 ja 21, ehk siis mõlemast üks isend vähem. Kütiti ka üle mitme aasta 3 metskitse. Väikeulukitest kütiti jahipiirkonnas kährikuid 48, rebaseid 5, metsnugiseid 4, tuhkruid 2, kopraid 15 ja rabahanesid 2.

Selline oli meie jahihooaeg, millega võib kindlasti rahule jääda.

Kokku on hooajal lastud 89 metssiga, kellest nupukese kirjutamise hetkel on olnud 4 katkus (kaks 23.01 kütitud Läti tukast). Peale selle on leitud 4 metssiga katkuga ja 3 metssiga auto alla jäänud. Seega kõik kokku 96 siga. 23-24. jaanuari nädalavahetuse 12 metsseast 2 olid katkus ja 10 terved. Hooajal lasime kokku 18 põtra ja hetke seisuga tabatud 15 punahirve.Laupäeval, 23. jaanuaril, lasti kokku 5 metssiga: Kristjan, Juss, Sven, soomlane lasi õhtul pukist kuldi ja Peeter kauriga Uue-Rõngu põllult kolme jalaga emise. Laupäevase kuldi kihvad olid muuseas 19 cm pikad.
Pühapäeval lasti Vahemetsa ajust seitse metssiga: metsasanitar Juss tabas ajus sees 2 põrsast, Kristjan ühe. Ühte põrsast haavas Mati, soomlane lasi põrsa ja kesikkuldi, Kaido sai pihta emisele. Sahvris soomepoisi poolt haavatud hirvelehma tabas lõpuks Raivo.

12. detsembri 2015 jahi tulemused.

Elu esimese metssea, põrsa, lasi päeva teisest ajust Metsafarmi tagant Martin. Tubli töö ka Sämilt. Kaur lasi kuldi.

Kolmas aju toimus Rehemaa ja raudtee vahel. Kaur ja Hans lasid mõlemad kesikemise, Enn põrsa.

Kõik lastud sead olid katkuvabad.

Suurepärase ilmaga õnnistatud põdrajahi avajahil tabati 5 põtra: Väino lehma ja 3+3 pulli, Mati 5+5 pulli, Sven lehma ja Anti vasika. Lisaks kaks hirve: Anti pulkade pulli ja Rein lehma, mis on tema esimene kütitud hirv.  Kanal 2 Radari tegijad filmisid üles kogu jahipäeva, oodates pikkisilmi ka mõne sea tabamist, kuid metssigadele oli antud vaba päev. 13. oktoobril näeb Aafrika seakatku teemat puudutavat saadet

Tihemetsa Jahiselts 25

26. septembril tähistas Tihemetsa Jahiselts oma loomise 25. aastapäeva. Pidulik koosviibimine toimus Voltveti rüütlimõisas Saarde vallas (kihelkonnas) Pärnumaal. Jahiseltsi juht Väino Lill rääkis avakõnes seltsi loomisest ja ajaloost. Seltsi tegemistest näidati slaidiprogrammi. Tihemetsa seltsi olid tähtpäeva puhul õnnitlema tulnud EJS tegevjuht Tõnis Korts ja Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht Eero Nõmm. Korts rääkis koostöö olulisusest SAKi ajal ja sellest, et tugevad seltsid on Eesti jahinduse nurgakivid. Külalisi oli ka seltsi naabrite hulgast.

Väino Lill tänas asutajaliikmeid, kelleks olid Endel Jaamre, Juhan Pikkur, Gunnar Grünthal, Jaan Nelke, Rein Paal, Kalju Saar, Vello Rääbis, Meinhard Matson, Arvi Mogilnõi, Olev Ots, Mati Koitmäe ja Enn Lilleleht. Endel Jaamre oli seltsi juhatuse esimees asutamisel ja praegune juht Väino Lill oli tollal aseesimees. Alates 1996-ndast aastast juhib Tihemetsa jahiseltsi Väino Lill. Tänu osaliseks said ka teised ja nende hulgas pikaajalised juhatuse liikmed Avo Tursk, Ivo Arumäe ja Kert Jefimov.

Seltsi poolt kingiti kohalolnud asutajaliikmetele ja pikaajalistele aktiivsetele juhatuse liikmetele nimelised Soome jahinoad. Õhtul pakuti kuulamiseks nii klassikalist muusikat kui ka tantsimiseks rahvamuusikat. Programmiga oli külla tulnud Ruhnu Valve koos tütarde ansambliga ja sadamast oli nendega liitunud Kimberly.

EJS tänab kogu Tihemetsa jahiseltsi ja tema koloriitset juhti Väino Lille ja õnnitleb seltsi aastapäeval! Selliste aktiivsete seltside tegevus tugevdab ja rikastab Eesti jahindust ja kogu Eesti Jahimeeste Seltsi. Tihemetsa jahiseltsil on oma peatükk EJSi ajalooraamatus.

Tihemetsa Jahiseltsi 25 juubeli tähistamisega austasime üheskoos seltsi kõiki jahimehi. 

Külalised peol: Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, Saarde vallavanem Andres Annast, Pärnumaa jahimeeste juht Eero Nõmm, naabrid Peep Saar ja Rein Kohv, raamatupidaja Virge Kraav. Pidu vedas Elmar Trink koos Piccolo Folgiga. Akordionivirtuoos, poolenisti Tihemetsa poiss Mikk Langeproon ning K-Nõmmest pärit Ruhnu Valve oma tüdrukutega aitasid peal meeleolu luua.

Asutajaliikmetele, vanale jahimehele Gunnarile ning pikaajalistele juhatuse liikmetele ning seltsi tegevustesse olulise panuse andnud meestele kingiti nimelised jahinoad. Jahiseltsi esimeestele kingiti seltsi poolt spetsiaalselt neile Pärnumaal õmmeldud lambanahksed vestid.

Asutajaliikmed

Endel Jaamre
Väino Lill 
Enn Lilleleht
Rein PaalMati Koitmäe
Vello Rääbis
Kalju Saar
Arvi Mogilnõi
Meinhard Matson
Juhan Pikkur
Jaan Nelke 
Olev Ots

Juhatuse liikmed 25 aasta jooksul:

1990

Endel Jaamre – esimees
Rein Paal 
August Mitt
Enn Lilleleht
Mati Koitmäe
Vello Rääbis
Väino Lill

1993

Endel Jaamre – esimees
Enn Lilleleht 
Väino Lill
Rein Paal
Vello Rääbis
Mati Koitmäe

1996

Väino Lill – esimees
Endel Jaamre
Enn Lilleleht
Avo Tursk
Raivo Mogilnõi

1999

Väino Lill – esimees
Endel Jaamre  
Enn Lilleleht
Avo Tursk
Raivo Mogilnõi

2002

Jäi sama juhatus

2005

Väino Lill – esimees
Enn Lilleleht
Avo Tursk
Ivo Arumäe
Kert Jefimov

2008

Jäi sama juhatus

2011

Jäi sama juhatus

2014

Väino Lill – esimees
Avo Tursk
Kert Jefimov
Peeter Paisuots
Kaur Suurvarik

18.07.2015 said meie jahimaadel valmis jälle 2 jahikantslit. Toon siinjuures ära suurimad vaevanägijad.

I Vana-Rengu (jahimeeste keeles Vana- Rõngu) jahikantsel – endise jahikantsli asemele söödapõllu äärde.  

Teostajad: Kristjan Lill; Mati Koitmäe; Martin Lensment; Jaan Schults; Raivo Mogilnõi ja Kaido Pikkur. Kantsli aitas püsti tõsta Avo Tursk oma traktoriga.

II Kaissaare jahikantsel (Tõlla Kamali tee äärde – suure kuuse juurest vaatega põhja, üle peakraavi).

Teostajad: Kaur Suurvarik; Ivo Arumäe; Rein Paal; Kalju Saar; Avo Tursk ja külalisena nõu ja jõuga abiks olnud Tõnu Luts. Kantsli aitas püsti samuti Avo Tursk oma traktoriga.

Sel sügisel (peale viljakoristust) tuleb püsti panna veel üks jahikantsel kusagile Neitsisse – koht on veel täpsustamata. Brigaadi võiksid kuuluda Anti Antropov; Simo Salmu; Argo Reilent; Sven Vahula; Hans Maldre ja Peeter Paisuots.

Mati

Peabrigadir

15. juulist 2015 jõustus jahieeskirja muudatus. Keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjastas määruse 9. juulil ja andis sellest jahimeestele teada kokkutuleku avamisele saadetud läkituses. Kauaoodatud muudatus seadustab nn pukikatse. Määruse alusel siledaraudse jahirelva kasutamiseks suurulukijahil, välja arvatud ajujahil, sooritab laskekatse tunnistuse taotleja siledaraudse jahirelva harjutuse seisvale märgile laskekauguselt 35 meetrit, mille korral:

1) kasutatakse ümmargust (välisdiameetriga 34 cm) märklehte;

2) harjutus sooritatakse toelt või vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades;

3) kuue üksiklasu sooritamiseks on aega 9 minutit;

4) laskekatse loetakse sooritatuks, kui viis lasku on tabanud ümmargust märklehte.

Vintrelva kasutamiseks suurulukijahil, välja arvatud ajujahil, sooritatakse katse laskekauguselt 50 m.

Teine muutus on see, et vintraudse või kombineeritud jahirelva kasutamisel harjutusel jooksev metssiga on laskekaugus 50 meetrit.

Määruse tekst on kirjale lisatud.

Tõnis Korts

EJS tegevjuht

EJS 35-s vabariiklik kokkutulek toimus 10.-12.07.2015 Lääne-Virumaal Kunda-Lammasmäel. Kokkutulekust võttis osa 10 Tihemetsa jahiseltsi liiget, 3 õrnema soo esindajat ja 3 tulevast jahimeest.

Jahiselts võistles kahel alal, kutsemeisterlikkuse võistluses ja põdraveos. Nii nagu möödunudki aastal,

saavutasid meie tublid ja rammusad põdravedajad I koha, seda koostöös järeltuleva põlvkonnaga.

Tubli tulemus! Raudvarana oli kokkutulekul kaasas ei keegi muu kui väsimatu Vello.