Kohtumine Pärnumaa saadikuga Riigikogus

Kohtumine Pärnumaa saadikuga Riigikogus
apr 27, 2015

26. aprillil, toimus jahimeeste kohtumine Andres Metsojaga, kes on Pärnumaalt valitud Riigikokku. Kohtumise initsiaator oli Tihemetsa Jahiselts eesotsas Väino Lillega ja osalema oli kutsutud ka EJS tegevjuht Tõnis Korts. Kohtumisel tutvustas Andres Metsoja oma tööd Riigikogus. Põhiliselt arutati keskkonnakaitse, looduskaitse ja jahinduse teemat. Jahimehed on seisukohal, et jätkusuutlik on teadusele põhinev jahindus. See aga nõuab senisest tihedamat koostööd teadlaste ja jahimeeste vahel.

Jahimehed soovivad, et looduskaitselised meetmed oleksid neile arusaadavad ja põhjendatud. Senini on pahatihti tegemist elitaarse keskkonnakaitsega, kuhu kogukond on vähe kaasatud. Jahimeeste soov on, et jahinduslik teadustöö annaks ka rohkem praktilisi nõuandeid toimimiseks. Samas vaatavad jahimehed üle ka enda tegevuse efektiivsuse. Jahimeestel on edaspidi plaanis kohtumised looduskaitsjatega ja jahiteadlastega, et leida vastuseid oma küsimustele ja edastada ettepanekud. Jahimeestel oli hulga ettepanekuid, mis antakse nädala jooksul Andres Metsojale kirjalikult üle. Selliseid kohtumisi otsustati korraldada ka edaspidi.

Samas kutsub EJS ülesse ka kõiki teisi liikmeid korraldama oma piirkonna saadikutega sarnaseid kohtumisi, kus selgitatakse jahinduse toimimist, selle olulisust kogukonnas ja praktilises looduskaitses. Oluline on anda riigikogulastele ülevaade jahimeeste kaasaegsest rollist ja vastutusest ulukiressursi osas. Peale uue jahiseaduse kehtimahakkamist on jahindus omandamas uusi väljakutsed ja jahipidamine on saamas üha enam ka sotsiaalseks tellimuseks. Sellega aga tõuseb jahimeeste tähtsus ja roll praktilise looduskaitse teostamisel.

Tihemetsas hinnatakse iseseisvust

Nr 9/10. (224) september/oktoober 2013

Tihemetsas hinnatakse iseseisvust
TEKST JAANUS VAIKSOO

Eesti Jahimeeste Seltsiga on viimastel aastatel liitunud hulk väiksemaid jahiühendusi, mis ei kuulu samal ajal maakondlikku jahindusklubisse. Üks selliseid on Pärnumaal suurte metsade keskel ja Läti piiri lähedal asuv Tihemetsa jahiselts. Kuidas väike selts hakkama saab?

Vanas Kärsu mõisas asub Pärnumaa kutsehariduskeskuse Tihemetsa metskond, mis loodi kohe Eesti Vabariigi alguses 1920 Voltveti metskonnana. Kärsu metsamõisa peahoone on ehitatud 1885. aastal. Täpselt sajand hiljem asus selles majas metsaülemana tööle Väino Lill, võttes ameti üle oma isalt, kes töötas metsaülemana Tihemetsas aastast 1949. Niisiis on jahimees Väino Lill metsandusega seotud sõna otseses mõttes sünnist saati ning tunneb ümbruskonna metsi ja ulukite eluolu paremini kui keegi teine.
Raieküpseks on saanud juba metsad, mida Väino isa istutas. Üks unikaalseid järjepidevuse sümboleid Tihemetsas on vana raiemees Aado Suur, kes tegi seda rasket tööd 60 aastat. On täiesti haruldane, et üks mees on teinud lageraiet ühel pinnal elu jooksul kaks korda! 1952 tuli Tihemetsa tööle, 2012 lõpetas.
Väino Lill hakkas jahimeheks 1982. aastal, 14 aastat hiljem sai temast Tihemetsa jahiseltsi esimees. Pisiku sai külge alles EPA-s õppides, isa püssiga metsas ei käinud.
Praegu kuulub seltsi 41 jahimeest. Arv on püsinud aegade jooksul stabiilsena, niipalju mehi oli Tihemetsas ka nõukogude ajal. 1990. aastal, niipea kui seadus lubas, eraldus selts Pärnumaa jahindusklubist ja hakkas iseseisvaks, et ise majandada ja ise otsustada. Ka nüüd ei tunne Väino Lill maakondlikust klubist puudust, arvutiajastu võimaldab EJS-iga suhelda otse.
Kui nii mõneski piirkonnas on tunnetatud maakondliku klubi vajadust noorjahimeeste ettevalmistamisel ja õppepäevade läbiviimisel, siis Tihemetsas on teised lood. Siin on Väino Lille eestvedamisel juba aastaid valmistatud jahimehi ette kogu maakonna jaoks. Alustati 1995. aastal, kui Tihemetsas hakati taastama metsandusõpet. Jahinduskursuse maht on 120 tundi ja need metsandusõpilased, kes on selle läbinud, saavad õiguse minna otse riigieksamile. Spetsiaalsete noorjahimeeste kursustega tegeleb praegu siiski Pärnumaa jahimeeste liit.

Vanu peab hoidma ja noori koolitama

Väino Lill hindab jahinduses eelkõige järjepidevust ja praktiliste kogemuste edasiandmist vanadelt noortele. Tihemetsas on kolm 80aastast jahimeest, kes käivad veel ühisjahtidel. “Vanu peab hoidma ja noori koolitama,” rõhutab seltsi esimees. Liikmemaksud on siinses seltsis Eesti ühed madalamad: täismaks 32 eurot, pensionäridele 16.
Liikmemaks on oluline sellekski, et distsiplineerib seltsi kuuluvaid jahimehi. 10. märtsiks peab olema vana väikeulukiluba tagasi toodud ja liikmemaks makstud. Varem oli see tõsine probleem.
Tulu saab selts mingil määral ka jahiturismist. Põtru kütiti mullusel hooajal 19, sel aastal on luba 23 põdra laskmiseks. Põhiliselt lastakse kõik põdrad ühisel ajujahil. Viimased kuus-seitse aastat käivad Pärnust ajumeestena põdrajahil ka Lionsi klubi mehed sooviga viibida lihtsalt looduses. Kahel viimasel aastal on korraldatud ühine põdrajaht maaomanikele. Väino Lill on üks väheseid, kes korraldab põtrade arvukuse hindamiseks pabulaloendust.

Tihemetsa hirved

Mandri-Eestis on Tihemetsa üks selge eripära päris suur hirvepopulatsioon, mis ulatub 70–80 loomani. Hirv on siia jõudnud Lätist. Esimesed jäljed ilmusid 1980. aastate lõpus. Nüüd on kari juba nii suur, et hirve tuleb majandama hakata. Varem lasti harva vaid mõni loom, nüüd on norm juba ees, jälgida tuleb vanust, soolist vahekorda jne.
Viimastel rasketel talvedel tulid hirved ise põllumajandusliku osaühingu Weiss silohoidla juurde, kust neid söötma hakati. Nüüd on see muutunud osaühingu järjepidevaks ja vabatahtlikuks tegevuseks. Talviti tuleb silohoidla juurde kokku ligi 50 looma. See on ka hea näide jahimeeste koostööst põllumeestega, kellega Tihemetsas saadakse üldiselt hästi läbi. On vaid üks maaomanik, kes on keelanud oma maal jahipidamise.
Tihemetsa jahiseltsil on 9130 hektarit jahimaid. Kindlasti aitab Väino Lille metsaülemaamet kaasa sellele, et metskond ja jahiselts toetavad üksteist ning teevad loomulikku koostööd. 1990. aastate alguses käis Lill tutvumas Saksamaa jahindusega ja Tihemetsa oli üks esimesi, kuhu rajati sakslaste eeskujul ulukite esmatöötlushoone koos külmkambriga. Igal aastal ehitavad seltsi jahimehed üks-kaks kõrgistet või kantslit. Vanade asemele, mis hakkavad mädanema, tuleb rajada uued.
Ulukihooldustöid on ühel väikesel seltsil palju. Väga harva tuleb ette päevi, mil Väino Lill metsa ei jõua. Sestap on tal omakandi metsadest ka suurepärane ülevaade, mis omakorda annab moraalse õiguse kriitiliselt ning otsekoheselt sõna võtta, kui otsustajad kipuvad kohalike meeste praktilistest kogemustest üle vaatama ega võta nende arvamust arvesse.
“Kas see on normaalne, et eelmisel aastal oli Tihemetsas hundijaht täiesti kinni?” küsib Väino Lill. “Inimeste, eriti põllumeeste kannatus hakkab katkema. Pole õige, kui hundipoliitikat kujundavad Eestis vaid kolm-neli meest. Hunte on Tihemetsa mail olnud kogu aeg, neid on kütitud ja otsa pole lõppenud. Nüüd on aga küttimiskeeluga bioloogiline tasakaal rikutud. Kitsi praktiliselt enam pole. Nii hundid kui ka järjestikused külmad talved on teinud puhta töö. On olnud aegu, kui olen lugenud õhtu jooksul põldudel 115 kitse, nüüd heal juhul üks-kaks looma. Mõne aasta eest tuli ajuloendusest 330 hektari peale välja ligi 30 kitse, viimasel loendusel aga mitte ühtegi. Samal ajal on kitsed tulnud alevi vahele.” Hunditeema on kohalikele jahimeestele tundlik, sest nad tajuvad siin selget ebaõiglust. “Miks ei või hunti lasta? Ma tahaks teada ühte põhjust! Miks peame looduses bioloogilise tasakaalu kunstlikult välja viima?” paiskab Väino Lill välja küsimused, mis on siiani jäänud vastuseta.
Teine valupunkt, kus väike jahiselts tunneb end kõrvalejäetuna, on maakondlike jahindusnõukogude moodustamine. Pärnu jahimeeste liit sai nõukokku kaks kohta, kuid kuuel iseseisval Pärnumaa seltsil, mis liitu ei kuulu, esindatust pole ja nende häält pole võimalik kuuldavaks teha, rääkimata kuuldavõtmisest. Väiksemate käest ei küsi keegi.
Mehed, kes on võtnud nõuks iseseisvalt hakkama saada ja pühendavad suure osa vabast ajast metsale, ikka selleks, et püsiks ulukirohkus ja liigirikkus, sooviksid oma kogemustele tuginedes maakonna jahinduspoliitika kujundamisel ja oluliste otsuste langetamisel kaasa rääkida.

Tihemetsa Jahiseltsi asutamine 08.06.1990.a.

Tihemetsa Jahiseltsi põhikirja kinnitasid 08.06.1990. aastal toimunud üldkoosolekul ühehäälselt järgmised jahiseltsi liikmed: Meinhard Matson, Heinrich Tisler, Vello Rääbis, Vladimir Mogilnõi, Konstantin Ilula, Juhan Pikkur, Enn Lilleleht, Heldur Viksi, Värdi Ernits, Peeter Paal, Rein Paal, Indrek Piiroja, Jaan Olde, Kusta Voki, Olev Ots, Vello Juurikas, Väino Lill, Eduard Tursk, Juhan Daniel, Martin Saar, Jüri Scheler, Arvi Mogilnõi, Endel Suurvarik, Endel Jaamre, Enno Jesabell, Albert Jaamri, August Mitt.

01.12.1990 Tihemetsa Jahiseltsis

Nimekirjas järgmised jahimehed: Jaan Aasov 34, Juhan Daniel 17, Juhan Einla 47, Värdi Ernits 34, Sulev Evert 56, Konstantin Ilula 32, Endel Jaamre 33, Albert Jaamri 29, Enno Jesabell 31, Vello Juurikas 50, Rein Kirs 36, Kivi Riho 46, Mati Koitmäe 53, Mart Kurri 44, Eduard Kõiv 26, Enno Laurimaa 47, Väino Lill 62, Enn Lilleleht 56, Meinhard Matson 43, August Mitt 24, Arvi Mogilnõi 44, Vladimir Mogilnõi 19, Jaan Nelke 36, Jaan Olde 72, Olev Ots 48, Peeter Paal 68, Rein Paal 41, Hendrik Piiroja 14, Indrek Piiroja 40, Juhan Pikkur 32, Vladislavas Podzuks 30, Vello Rääbis 43, Kalju Saar 42, Karl Saar 33, Martin Saar 34, Raimund Sakson 41, Jüri Scheler 26, Saveli Sikk 22, Endel Suurvarik 38, Heinrih Tisler 21, Eduard Tursk 32, Heldur Viksi 35, Voki Kusta 35, Osvald Voore 11.   

15.04.1991 Tihemetsa Jahiseltsi juhatuse koosolek 

Osalesid juhatuse liikmed Jaamre, Koitmäe, Lill, Lilleleht, Paal, Rääbis.
Päevakorras: Tihemetsa ST nende maade liitmine Tihemetsa JS koosseisu, mis asuvad põhja pool Pärnu-Viljandi maanteed. Arutamine ja seisukohavõtmine.

Juhatuse liikmete poolt tuli ettepanek taotleda K.-Nõmme Näidismetsamajandi riiklikult jahimajandilt Tihemetsa Jahiseltsile üle Pärnu-Viljandi maantee asuvad Tihemetsa ST maad, mis varem kuulusid Tihemetsa jahisektsioonile. Selleks otsustati anda Maakonnavalitsusele taotlus eelpoolnimetatud maade üleandmiseks Tihemetsa Jahiseltsile. Selle poolt hääletas 5 ja erapooletu oli 1 juhatuse liige. Otsustati, et Tihemetsa ST direktor ei kooskõlasta Kilingi-Nõmme NMM jahimajandiga oma maade kasutamist. Taotluse vormistamine ja kohaletoimetamine jäi Jaamre ja Lille ülesandeks. Paljundada kaart juurdetaotletava maaga. Vajaduse korral oldi valmis nimetatud maa-ala eest tagastama Nõmme sovhoosile ja K.-Nõmme NMM Jäärja metskonnale kuuluvad maad.

25.10.1992 Jahil

Endel Jaamre, Meinhard Matson, Vello Rääbis, Ants Kivi, Kaur Suurvarik, Podzuks V, Mogilnõi Vladimir, Arvi ja Raivo, Enn. Lilleleht, Juhan Pikkur,  Enno Laurimaa, Mart Kurri, Endel Suurvarik, Mati Koitmäe, Jesabell, Saar M, Albert Jaamri, Jüri Scheiler, Voki Kusta, Daniel Juhan, Konstantin Ilula, Väino Lill, Avo Tursk.

Lasti 4 metssiga.

31.07.1993 Jahil

Endel Jaamre, Enn Lilleleht, Avo Tursk, Väino Lill, Per Johan Lindstöm, Hans Ivar Lindstöm, Per Alenius, Hubert Ries ja Sven Ries.

Tabati sokk, kesik ja täiskasvanud metssiga.

30.04.96 Akt: 1996 Ikv jahitegevuses

Tihemetsa Js 1995 ja 1996 1 kv kohta jahitegevuses.
Revideerise viis läbi Enno Laurimaa.
Rahaline seis kontrollimise momendil: kassas 5281.89 krooni, pangas 4815.70 krooni.
Raha laekus: jahiload turistidele 28 200.-, jahiload jahimeestele 1775.-, liikmemaksud 3650.-, põdraliha eksport müügist 9984.-, nahkade müügist 800.-, 
kokku 44 409.-
Kulud:
Liikmemaksud EJS 1500.-, jahiõiguse maks EKF 4370.-, turistide üle piiri toomine 1680.- turistide jahiõigus 440.- ajaleht Jahimees 2174.-, tehn ülevaatus ja kindlustus 703.-, kütuse ost 4926.-, oktsionilt ostetud veoauto tagavaraosadeks 4635.-, amortisatsioon 4370.-, teravilja ost 1060.-, täiendõpe ja õppelaager 1910.-, põhikirja muutus 25.-, lipuvarras ja särgid 468.-, jahiraamatud 118.-, blanketid 161.-, pangateenused 21.-. 
Kokku 28561.-
Kasum 15 848.-
Kasumist on maha arvatud maksuametile tulumaks 4700.-, seega puhaskasum on 11 148.
Kasumi arvelt on ostetud Buss Volvo 19 000 krooni. 
Seega ülekulu 7852.- ülekulu on kaetud eelmiste aastate kasumi arvelt.