15. juulist 2015 jõustus jahieeskirja muudatus. Keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjastas määruse 9. juulil ja andis sellest jahimeestele teada kokkutuleku avamisele saadetud läkituses. Kauaoodatud muudatus seadustab nn pukikatse. Määruse alusel siledaraudse jahirelva kasutamiseks suurulukijahil, välja arvatud ajujahil, sooritab laskekatse tunnistuse taotleja siledaraudse jahirelva harjutuse seisvale märgile laskekauguselt 35 meetrit, mille korral:
1) kasutatakse ümmargust (välisdiameetriga 34 cm) märklehte;
2) harjutus sooritatakse toelt või vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades;
3) kuue üksiklasu sooritamiseks on aega 9 minutit;
4) laskekatse loetakse sooritatuks, kui viis lasku on tabanud ümmargust märklehte.
Vintrelva kasutamiseks suurulukijahil, välja arvatud ajujahil, sooritatakse katse laskekauguselt 50 m.
Teine muutus on see, et vintraudse või kombineeritud jahirelva kasutamisel harjutusel jooksev metssiga on laskekaugus 50 meetrit.
EJS 35-s vabariiklik kokkutulek toimus 10.-12.07.2015 Lääne-Virumaal Kunda-Lammasmäel. Kokkutulekust võttis osa 10 Tihemetsa jahiseltsi liiget, 3 õrnema soo esindajat ja 3 tulevast jahimeest.
Jahiselts võistles kahel alal, kutsemeisterlikkuse võistluses ja põdraveos. Nii nagu möödunudki aastal,
saavutasid meie tublid ja rammusad põdravedajad I koha, seda koostöös järeltuleva põlvkonnaga.
Tubli tulemus! Raudvarana oli kokkutulekul kaasas ei keegi muu kui väsimatu Vello.
29. ja 30. mail inspekteerisid Maksu- ja Tolliameti töötajad, koos paari teise oma ala spetsialistiga, olukorda Tihemetsa Jahiseltsi jahimaadel.
* Kontrolliti noorte hirvede inimtaluvust ja metsa jooksmise kiirust, sea ja hirvejälgede erisusi ja põhjuseid ning kas, kuidas ja miks hirv ikkagi kitsest eristub.
* Laasteperas suudeti, erinevalt jahimeestest, täiesti üheselt kindlaks teha, et kaamera all käisid ikkagi kaks erinevat karu.
* Inspekteeriti ja tuvastati veel erinevaid sitahunnikuid ning mitmeid kährikuhaisuga reostunud piirkondi.
* Erinevate nurkade alt vaadeldi ja võrreldi Kamali järve peegelduvusomadusi Eesti teiste laialt tuntud järvede omadega.
* Pikalt jälgiti ühe emahirve toitumistoiminguid. Täpsemad järeldused on veel sõnastamisel.
* Üritati välja selgitada, mida kits inimestes näeb, kuid see jäigi millegipärast (kitse vähese väljendusoskuse tõttu vist) välja selgitamata.
* Kontrolliti üle, kas Muki ikka on peale laste ka kõigi proletaarlaste sõber. Oli küll.
* Selgitati välja kuidas näevad maailma rohelised ning kuidas teised värvilised.
* Soomlaste st loomulikult Marko arvates on Allikukivi koobaste arenemisel ikkagi väga selge roll ka mäkradel. No las neil siis olla.
* Eraldi kontrolliti, selleks spetsiaalselt kaasa võetud etalonraskekaallase Raido abil, Rehemaa raba järveserva õõtsumisulatust.
* Ning kokkuvõtvalt: kas Tihemetsa jahimaadel liikumine miskil moel MTA töötajate tervisele kahjulikuks võiks osutuda.
Pühapäeva hommikul, peale kohvi, pannkooke ning esmaseid ettevaatlikke sirutavaid liigutusi, jõuti siiski üksmeelselt järeldusele, et tervisele jäävaid kahjustusi tekkinud ei olnud. Nuriseda võib hommikuste kastetilkade paljususe ja nende madala temperatuuri üle, aga kokkuvõtvalt anti Seltsi jahimaadele positiivne hinnang.
Järgmisel aastal on kindel soov tulla ja kontrollida anonüümsust palunud ühiskonnakriitiliste kodanike väidet, et jooksval jänesel on ka lihtsam habet ajada kui Reformierakonnal reforme läbi viia. Eks näis siis.
TJS oli sel aastal väljas ühe võiskonnaga, mis nagu enamasti, ka võitjaks võistkonnaks osutus. Võidu tõid koju Kuido (sile 35m), Väino (ketas), Anti (automaat 100m) ja Peeter (püstol 25m). Võistkondi oli kokku 11.
Viie ala üldvõidu, eelnevatele lisandus VSS, võitis individuaalses arvestuse Peeter. Seega mõlemad üldvõidud, nii nagu ka möödunud aastal, Tihemetsa Jahiseltsile. Tubli tulemus!
Üritus toimus juba 14 korda, kus TJS on saavutanud 11 korral I või II koha. Järgmisel aastal tähistatakse 15 juubelit juba uhkema üritusega.
Pärnumaalt valitud parlamendisaadik Andres Metsoja käis 26.04.2015 Aasa Puhkemajas kuulamas jahimeeste muresid ja rõõme, mida jagasid Tihemetsa JS juhatus ja EJS tegevjuht Tõnis Korts. Arutati looduskaitsealadega ning jahindusega seonduvaid erinevaid probleeme ning võimalikke lahendusi, esitati ettepanekuid. Kokkusaamise tulemusena kaardistati ja pandi kirja jahinduslikud olulisemad probleemid.
Jahinduslike probleemide kaardistus.
Jahimeeste kokkusaamisel Kärsul Tihemetsas arutasime mitmeid probleeme, mis on ülesse kerkinud jahinduses seoses looduskaitsega. Kindlasti on neid rohkem, aga meie kohtumisel jäid kõlama siintoodud.
Kuna Eesti Jahimeeste Selts ja tema liikmesorganisatsioonid on ennast üha rohkem positsioneerimas kui praktilist looduskaitset teostavaid ühendusi, siis on jahimeeste soov ka looduskaitse teemadel rohkem kaasa rääkida.
Uus jahiseadus on tinginud selle, et väga selgelt on tekkinud ühiskondlik tellimus jahiteenusele ja jaht ei ole enam pelgalt kitsa ringkonna huvi ja hobi. See on kohustus MTÜ-dele, mille mittetäitmine on karistatav. (Selgitus: tellijateks on metsakasvatajad põdra, hirve ja metskitse osas, loomapidajad- suurkiskjate osas, põllupidajad metssigade jt sõraliste osas, rändlindude osas, kutselised kalurid hülge osas jne. ) Sellest tulenevalt on vaja ümber vaadata kogu jahinduse kompleks, sh ka looduskaitselised meetmed.
Loomulikult on meil vaja seda uut situatsiooni selgitada aktiivselt ühiskonna eri gruppidele, kes suhtuvad sageli ja endiselt jahipidamisse kui hobisse ja ulukite sihipäratusse tapmisesse.
Olukorda on muutnud ka meie rahvamajandust ja kogu ühiskonda ohustav sigade Aafrika katk (SAK).
Meie kaitsealadel keelatud peibutussöötmine takistab ühte Euroopa Komisjoni poolt käsitletavat SAK-i vastu võitlemise meedet- vähendada metssigade arvukust. Ka siin peame ajaga kaasas käima ja tegutsema vastavalt uuele situatsioonile ja meid ähvardavale ohule. Täna kasutatav põhjendus, et söötmine ei aita kaasa kaitse eesmärkide täitmisele on ebapädev ja arusaamatu.
Arvestades eeltoodut on nõupidamisel osalenud ülesse tähendanud järgmist:
1. Eesti ühiskonnas siiani valitsenud suhteliselt elitaarset looduskaitset tuleb hakata käsitlema laiemalt. Hädavajalik on looduskaitsesse kaasata kohalikku kogukonda (sh jahimehi), kes tegelikult seda looduskaitset rakendab/või siis ei rakenda, mis on veelgi hullem. Tuleb ka tegelikkuses hakata ellu viima Arhusi konventsiooni sätteid keskonnainfo levitamise ja kogukonna kaasamise osas ja lähtuda tuleb mitte sellest, et info on „kuskil“ üleval, vaid et see info reaalselt ka inimesteni jõuaks.
Näiteks uute kaitsealade rajamisel ei ole kogukonna esindajad tihti piisavalt informeeritud ja nende ettepanekud ei leia vajalikku tähelepanu. Kaasamine tuleb viia uuele tasemele.
2. Uute kaitsealade loomisel peavad olema väga põhjalikud analüüsid, neid ei tohiks rajada lähtudes unelmast, et kogu loodus peaks olema kaitse all. Lisaks bioloogilisele analüüsile ja põhjendusele on vaja põhjalikku majanduslikku ja sotsiaalset analüüsi. Me oleme nõus, et loodust tuleb kaitsta, aga ka seda tuleb teha argumenteeritult, targalt ja toimivalt.
3. Kaitsealade loomisel peaks kaitse korraldamisel lähtuma kaitse eesmärkidest. Jahimeestele on arusaamatu miks peaks keelama jahindusliku tegevuse, kui see mitte kuidagi ei ohusta kaitse- eesmärki. Miks peaks keelama linnujahi, kui see ei ole seotud kaitse- eesmärkidega?
Millega on see põhjendatud? Samal ajal maksame maksumaksja raha rändlindude poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks. Jahimehed maksumaksjatena ei ole sellise tegevusega nõus ja peavad mõistlikuks arvukust piirata ühiskonnale odavamate variantidega.
4. Pidevalt tuleb monitoorida ka kaitselasid ja kaitstavaid looduse objekte. Tihti on nii, et näiteks sobiv elupaik ei ole ammu enam looduslikult sobiv ja see või teine kaitstav liik ei ela enam ammu alal. Siis tuleks piirang üle vaadata ja teha adekvaatne otsus. Praktikas tegutsetakse tihti unistades ja ei arvestata tegelikkust.
5. Tuleks jälgida, et uute kaitsealade moodustamisel jälgitakse ka menetluslikke sätteid. Kui menetlust on rikutud, siis tuleb ka vastavalt käituda ja vajadusel üks või teine protsess peatada. Nõupidamisel oli ka ühest konkreetsest protsessist juttu ja leppisime kokku, et selles suhtes proovime midagi ära teha.
6. Kaitsealasid planeerides ja rajades tuleks jälgida ka nn suurt pilti. Kui täna vaadata nt Pärnu maakonna karti, siis võib veenduda, et rändlinnu jaht on pea võimatu. Need vähesed kohad, kus seda pidada saab langevad aga ülisuure surve alla, mis võib ohustada loodust. Kaitsealade planeerimisel tuleb arvestada ka praktilise ressursi kasutamise aspekti ja eriti kahjude ärahoidmise vajadust. Kuskil peavad linnud saama rahu ja kuskil peavad jahimehed saama täita üha suurenevat ühiskondlikku tellimust põlumeeste poolt kahjude ärahoidmiseks. Uus jahiseadus näeb ette lepinguid, mis sõlmitakse maaomanike ja jahimeste vahel. Maaomanikud soovivad, et jahimehed aitaksid põllukahjusid ära hoida, aga jahimehed ei saa seda teha, sest kõikjal on kaitsereziim. Siin on vaja kiiret ja adekvaatset lahendust.
7. Tuleks analüüsida, kas huntide seire tõttu on vajalik keelata hundijaht sadadel tuhandetel hektaritel jahimaadel. Uurimine peaks toimuma looduslikes tingimustes koos jahipidamisega või kaitsealadel. Totaalne keelamine põhjustab salaküttimist ja viib jahieetika langemiseni.
Tihemetsa Jahiseltsi üldkoosolek toimus 9. mail 2015.a. Kohal oli 27 meest ja Anett. Möödunud jahihooajaga jäime kokkuvõtvalt rahule: ulukeid on, jahti saab pidada, ulukihoole ja seltsiüritused toimuvad. Jahimehi enne koosolekut 41, peale 43. Jaan ja Martin lisandusid.
26. septembril korraldame TJS 25 aastapäeva auks peo Voltveti mõisas.
Traditsiooniliselt anti hinnang hooajale hindele neli, sest Vello arvates saab alati ka paremini.
NB! Ajalugu näitab, et Tihemetsa Jahiseltsi loomisel 1990-ndal aastal kuulus seltsi 44 liiget ja täna 43 liiget. Tundub olema elujõuline selts.
25. aprillil toimus Aasa Puhkemajas Pärnust tellitud Portaali kokkade Evari ja Marek juhendamisel ulukiliha koolitus. Osavõtjaid oli kokku 16 ja üheskoos valmistati neid:
Rulaad Lõigata ca 1 cm paksused viilud, need tampida läbi kile kokku ( mehed kasutasid selleks väljendit „tinutada kokku“ , naised arvasid, et „keevitada kokku“, lõigata vajadusel neljakandiliseks. Täidiseks võib panna hakkliha, rohelist ( nt sellerit-porgandit ) või mida hing ihaldab. Hakata rulli keerama koos toidukilega, kile jääb rulaadi ümber, otsad sõlme ( et mahl välja ei imbuks ). Keerata toidukile sisse, see hoiab mahlasena, siis foolium ümber, läikiv pool sisse. Asetada rullid ahjupannile, lisada vett ( nii et rullid pooleldi vees + soola ), küpsetada ca 50 min 200 kraadi juures.
Kiirmarinaad (kuiv Armeenia) 2 kg liha kohta Hakitud petersell Sidrunipipar ( veidi vähem kui 1 pakk ) Basiilikut ca 1 pakk Cayenne pipar – 1 tl Parika pulber ca 1pakk Sool , näpi lisa koos maitseainetega, lisa oliiviõli ( ekstra virgin ) peale maitseaineid Segada läbi ja lasta seista külmikus 2 tundi
Veinikaste Punane kuiv vein 1 pdl Lasta vein keema Puljong: kondine jalg pruunistada, seejärel keeta 2-3 tundi, maitsestada soola ja pipraga. Puljongit võiks olla umbes sama palju kui veini. Lisada mustika- või mustsõstramoosi. Kastme paksendaja (hele karp) lisada ja segada.Keeta koos moosiga ca 20 min. Lisada keemise ajal veidi suhkrut.
„Ah sa pagan! „ e maailma parim küüslaugukaste Päris palju peterselli hakkida. Puhastada hunnik küüslauku. Tõsta blenderisse küüslauk alla ja petersell peale, lisa rapsiõli (oliivõli läheb külmikus paksuks) ja hakka blenderis purustama. Purustamise käigus lisa soola paar näputäit, väikseid tšillipiprakaunu ) puhastatud seemnetest ) ca 5 tk, sidrunipipart, törts äädikat ja suhkrut ( või selle asendajat, mett näiteks ) . Blenderdada kuni tekib ühtlane mass. Sobib säilitamiseks ca 1 kuu külmikus – hea võileivale määrida või muude toitude valmistamisel kasutada.
Külm majoneesikaste 3 purki majoneesi, lisa veidi „Ah Sa pagan“ kastet, tükeldatud marineeritud kurki, valget sibulat, pigista pool laimi peale ja naudi. Laimi mahla saad lahti, kui laimi enne vastu lauda rullid.
Hirve kebab Hirvelihale lisaks veel soola, pipart, Cayenne pipart, sibulat, küüslauku, basiilikut, paprikat , porgand ja lase läbi hakklihamasina. Peotäis kebabi pressi ümber šašlõkivarda, mudides ümber varda võimalikult õhukeseks ja vajuta voldid sisse. Küpseta vardas ca 10 min. Valmis kebab maitseb hästi lavaši see koos mõne eeltoodud kastmega.
Ratatouelle Baklažaan, suvikõrvits, paprika, sibul, šampinjonid, küüslauk, lisada taluvõi , korralikult segada, kõige lõpuks lisa kirsstomatid. Õliga praadida, pidevalt segada. Lõpuks sool, pipar, paprikapulber ning valge vein või šampus, törts balsamicut või sidrunimahla ja kõige lõpuks sügavkülmast võetud praetud puravikud + 1 sidruni mahl.
Šašlõki marinaad Metssiga, punase veini äädikas, oliivõli, sool, pipar (jahvatatuna hakkab hästi liha külge ja ei ole terav), küüslauk, sibul, suhkur, hakitud petersell 24 h seisma ja seejärel küpseta
14. veebruaril pidasid meiega koos jahti Eesti Jahimeeste seltsi juht Tõnis Korts ning riigikokku pürgiv Andres Metsoja.
Jahipäeva võttis Tõnis kokku kirjutises Seltsi kodulehel.
Külas Tihemetsa Jahiseltsil
14. veebruaril oli EJS tegevjuhil võimalus olla kutsutute hulgas ja saada osa jahist Tihemetsa moodi. Juba hommikune rivistus andis tunnistust sellest, et seltsis austatakse distsipliini ja seadust.
Seltsi juhi ja väsimatu mootori Väino Lille sõnul on neil normaalne selts, liikmeid on nii noori kui ka vanu. Kui eestlane ütleb normaalne, siis tähendabki see, et kõik on hästi. Seda oli ka kogu päeva jooksul tunda. Mehed viskasid nalja, keegi ei süüdistanud kedagi ja päeva kokkuvõtteid tehes võisid kõik tõdeda, et oli üks äralõpmata tore looduses veedetud päev. Tihemetsa „tihedad metsad” varjavad endas korralikku ulukiressurssi ja selle nimel ollakse ka vaeva nähtud. Korrektse valiklaskmise tulemusena kütitud üheksat metssiga ausati hea tava kohaselt kuuseokstega ehitud „paraadil”.
Maaomanikega on suhted head ja seda osatakse hinnata.
Kaunis Aasa puhkemajas kokkuvõtteid tehes oli meestel tegevjuhile palju küsimusi ja ettepanekuid. Tunti muret kohati ülemääraste piirangute üle ja selle üle, et alati ei arvestata kogukonna arvamust nende kehtestamisel. Muretseti ka esindatuse puudumise üle jahindusnõukogus. Tõdeti, et tuleb olla ise aktiivne, teha koostööd ja just läbi ühise tegevuse saab olukorda paremaks muuta. EJS juhatuse poolt väljakuulutatud koostöö aasta 2015 on selliseks tegevuseks heaks fooniks.
Tänusõnad EJSi poolt kogu Tihemetsa Jahiseltsile ja selle väsimatule juhile Väino Lillele! Kohalik jahiselts on üks Eesti jahinduse alustaladest ja mida tugevam see on, seda kindlamalt püsib ka kogu jahindus.
Tihemetsa Jahiselts on 9130 ha majandav jahiselts, kuhu kuulub 42 jahimeest. Tegutsetakse Pärnumaal Saarde vallas ja seltsi kuuluvad põhiliselt kohaliku kogukonna ja piirkonna esindajad. Vaatamata sellele ollakse avatud ja võõrustatakse ka külalisi mujalt. Tihemetsa Jahiselts küttis sellel hooajal 92 metssiga, 17 põtra ja 21 hirve. Viimasel 5 aastal ei ole metskitse kütitud, ikka selleks, et räsitud arvukus saaks taastuda.
Nädalavahetusel kütiti kokku 18 metssiga ja üks hirvelehm, mis võib olla läbi aegade rekord ühe nädalavahetuse kohta. Kaks karja sigu oli Vana-Rõngu ja trassi vahelises tukas, väiksemad pundid Tokmani ääres ja Mustojal, kus jahi alguses suurt kuldikisa kostus. Kult ise leidis oma otsa Kaido täpse käe läbi.
Pildil on kütid koos saagiga, kus on aga üks kult vähem. See lasti soomlase poolt lisaks pühapäeva õhtul pukist.
Hooaja peale kokku on lastud täpselt 70 siga. Hirvede seis on järgmine: lastud 5 pulli, 2 lehma ja üks vasikas.
